Ainevahetus ja endokrinoloogia .


143 views
Uploaded on:
Category: Funny / Jokes
Description
Ainevahetus. Ainevahetus - ens
Transcripts
Slide 1

Ainevahetus ja endokrinoloogia Toivo Laks

Slide 2

Ainevahetus - ensüümide (fermentide) poolt reguleeritud rakkude keemiline reaktsioon Ainevahetuse aluseks, mis tagab rakkude kasvamise, paljunemise, talitluse ja apoptoosi, on rakkudevaheline kommunikatsioon Rakud mõjutavad (kommunikatsioon) üksteist mediaatorite e. signaalainete e. hormoonide kaudu, mis toimivad retseptoritele (raku pinnal või raku sees) Signaal närvikiudu pidi – neuraalne regulatsioon Signaal rakkudevahelises ruumis või närvirakust lihas-või näärmerakku kehavedelike vahendusel – humoraalne regulatsioon (mediaatoriks on koehormoonid , vereringes - hormoonid )

Slide 3

Hormoonid Orgaanilised ühendid, mida teatud rakud eritavad minimaalses koguses vereringesse ja mis mõjutavad teiste teatud rakkude talitlust Hormoone eritavatest rakkudest on moodustunud endokriinsed näärmed (elundid) (hüpofüüs, kilpnääre - KN, kõrvalkilpnääre, pankreas, neerupealised - NP) Hormoone võivad eritada ka teised organid, kuid nende toime - lokaalne (magu, süda, neerud jm)

Slide 4

Endokriinnäärmed

Slide 5

Hormoonide toime Oleneb 1. lahustuvusest – vesilahustuvad (katehoolamiinid) seonduvad retseptoriga raku pinnal – rasvlahustuvad (steroidid, prostaglandiinid) seonduvad retseptoriga raku sees, tsütoplasmas 2. keemilisest koostisest 3. retseptorite hulgast vastavas sihtorganis Hormooni ühinemisel retseptoriga (iRNA ja ensüümide toimel) sünteesitakse tuumas spetsiifilisi valke Tagasiside printsiip – positiivne: käivitunud mehhanism jätkab toimimist (hüübimine) – negatiivne: reaktsioon (hormoonitase) tasakaalustatakse (veresuhkru nivoo)

Slide 6

Koehormoonid Prostaglandiinid – eesnäärmest, põhjustavad kontraktsioone ja lõõgastumist Tromboksaan – trombotsüütidest, põhjustab hüübimist. Tasakaalus prostatsükliiniga Leukotriinid – vabanevad mitmetest rakkudest põletiku ja allergia korral, soodustavad veresoonte läbilaskvust

Slide 7

Hüpotaalamus ja hüpofüüs Hüpotaalamus on vaheaju osa, mille all paikneb 0.5 g kaaluv hüpofüüs Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tegevust liberiinide ja statiinide kaudu Hüpotaalamuse tegevust reguleerib närvisüsteem ja ringlevad hormoonid Hüpofüüs (ees-ja tagasagar) eristab hormoone ( ~ 10) , mis reguleerivad teiste organite tegevust – somatotropiin e. kasvuhormoon – türeotropiin soodustab kilpnäärmekoe talitlust – kortikotropiin soodustab NP koore talitlust – gonatropiin soodustab sugunäärmete talitlust – tagasagarast erituvad verre oksütotsiin ja vasopressiin, mis reguleerivad põhiliselt vedeliku bilanssi (saabuvad siia hüpotaalamusest)

Slide 8

Neerupealised Neerude ring rasvakihis, kaal u. 10 g Kaks osa: koor ja säsi, mille ehitus ja talitlus on täiesti erinevad Säsi on rikkaliku verevarustusega ja moodustunud sümpaatilistest närvikiududest ning eritab adrenaliini (nt. südamesageduse tõus, bronhide lõõgastumine) ja noradrenaliini (nt. veresoonte kontraktsioon) Koor koosneb kolmest kihist, mis eritavad kortikosteroide, ja mida sünteesitakse kolesteroolist – glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute a/v – mineralokortikoidid – Na+/K+ (vedeliku) a/v – suguhormoonid (peam. meessuguhormoonid)

Slide 9

Hüpotaalamus-hüpofüüs-neerupealis

Slide 10

Steroidide biosüntees

Slide 11

Kilpnääre Paikneb eespool kõri, 2 sagarat, 20-40 g Kude koosneb folliikulitest ühekihilise epiteeliga Folliikulid sisaldavad hormoone - T4 ja T3, mis on seotud depoovormiks valgu türeoglobuliiniga Türoksiin ja Trijoodtüroniin vabanevad vereringesse koos transportvalguga, kuid mõjutavad rakkude a/v-st vabas vormis Kilpnäärme regulatsioon: Türeoliberiin (hüpotaalamus) → türeotropiin (hüpofüüs) → jood vereringest ja T4 ja T3 süntees kilpnäärmes KN hormoonid toimivad vereringe-, hingamis-, seedeelunditele, samuti osaleb kilpnääre joodi ja kaltsiumi a/v-s (hormoon – kaltsitoniin)

Slide 12

Kilpnäärme histoloogia

Slide 13

Kõrvalkilpnääre Kilpnäärme tagapinnal 4 väikest nääret (0.1 g) Eritavad parathormooni (PTH), mis reguleerib Ca++ liikumist läbi rakumembraani lisades vere ja langetades luukoe Ca++ sisaldust Samuti soodustab PTH Ca++ imendumist peensoolest D-vitamiini (NB! hormoon) aktiveerides. D-vitamiin tekib nahas UV kiirguse toimel. D-vitamiini puudus → Ca++ imendumishäire → rahhiit lastel või osteomalaatsia täiskasvanutel KKN alatalitlus (PTH↓): vere Ca++↓ → krambid KKN ületalitlus (PTH↑): luuhõrenemine ja - murrud, uriiniteede kivid

Slide 14

Pankreas kui endokriinne nääre Endokriinset kude e. Langerhansi saari on 2-3 g (0.1-0.2 mm), milles on: - A-rakud , millest eritub Glükagoon, toime - Maksa glükogeen muudetakse glükoosiks - B-rakud , millest eritub Insuliin - Insuliini eritust reguleerib peamiselt vere glükoosisisaldus (vähem glükagoon ning sümpaatilise närvisüsteemi ärritus) - Insuliini toimel tungib glükoos rasva-ja lihasrakkudesse, tõhustub glükoosi deponeerumine glükogeeni ja rasvana ning glükoosi tarbimine lõhustusprotsessides - Insuliin soodustab veel aminohapete siirdumist rakkudesse, valgusünteesi maksas, K+ transporti läbi rakumembraani

Slide 15

Pankrease histoloogia

Slide 16

Organismi homeostaasi regulatsioon (1) Veetasakaal ± 2,5 l – osmo-ja mahuretseptorid, ADH e. vasopresiin hüpotaalamusest, AT-II Na+/K+ tasakaal (seotud veetasakaaluga), Na+ eritub 2-5 g ja K+ 1-3 g/ööp – mõjutavad Na+ ja K+ kontsentratsioonid, aldosteroon NPst, reniin→AT-II→aldosteroon, ANP (kojapeptiid) Happe/alusetasakaal ja puhversüsteem – kuna ainevahetusproduktid (NB! vesinikioonid, CO2) muudavad happe/leelistasakaalu, siis creature püüab säilitada konstantse pH (7.4) puhver-ainetega (Hgb annab ära või seob H+ ioone). Häire puhver-süsteemis - atsidoos või alkaloos

Slide 17

Organismi homeostaasi regulatsioon (2) Energiatasakaal (glükoosi-, rasvade ja valgutasakaal) – nt. glükoositasakaalu mõjustavad: glükagoon, adrenaliin, piimhape, glükokortikoidid, türoksiin, kasvuhormoon, sümpaatiline närvisüsteem, insuliin Termoregulatsioon (seotud energiatasakaaluga) Ca++/P+ tasakaal Teiste mineraalide (Fe++, Mg++,J-, Fl-jne) tasakaal

Slide 18

Endokrinoloogilised haigused Suhkurtõbi ehk diabetes mellitus Kilpnäärme haigused - ületalitlus e. hüpertüreoos - alatalitlus e. hüpotüreoos - põletik e. türeoidiit - pahaloomulised kasvajad Neerupealise haigused - ületalitlus e. hüperaldosteronism - alatalitlus e. hüpoaldosteronism - ületalitlus e. hüperkortitsism - alatalitlus e. hüpokortitsism - feokromotsütoom Hüpofüüsi kasvajad

Slide 19

Suhkurdiabeet (DM) Krooniline ainevahetushäire insuliini suhtelise või absoluutse puudulikkusega Sagenev, glükoosi tolerantsuse häire isegi üle 5% populatsioonist Kaasneb organismi üldine kahjustus (veresoonte, närvisüsteemi, silmad) Jaguneb: - I tüüp insulin subordinate DM (IDDM) - II tüüp non insulin subordinate DM (NIDDM) - sekundaarne DM (geneetiline ja geneetilistele haigustele kaasnev, pankrease haigused, teistele endokriinhaigustele kaasnev, ravimid, infektsioonid)

Slide 20

I tüüpi diabeet Beetarakkude destruktsioon → absoluutne insuliini defitsiit - 70-90% autoantikehade leid - immunoloogiline - idiopaatiline kahjustus - 20% kindel perekondlik soodumus Algus noores eas Kalduvus koomale Ravi - insuliin

Slide 21

II tüüpi diabeet Häirunud insuliini sekretsioon (teke) Insuliini puuduv toime e. resistentsus perifeerias – insuliiniretseptorite defekt, mis põhjustab häiret glükoosi kasutamises rakkudes → hüperinsulineemia; võimalik geneetiline häire Võib kaasneda hüpertoonia, adipoossuse, hüperkolesteroleemiaga, so. nn. metaboolse sündroomiga (heaolu ühiskonna haigus) Beetarakud kurnatakse välja Aeglane algus, peale 40 eluaastat Koomakalduvus väike Tavaliselt tablettravi, harvem insuliin

Slide 22

Kliiniline pilt Üldsümptomid – väsimus, koormuse ↓ Hüperinsulineemia → näljatunne, higistamine Hüperglükeemia → janu, uriinihulk↑, kehakaal↓ Elektrolüütide ja vedelikuhäired → lihaste krambid, nägemishäired Nahanähud – sügelemine, infektsioonid Potentsihäired, tsüklihäired

Slide 23

Tüsistused Makroangiopaatia – suurte arterite kahjustus - AMI

Recommended
View more...