Ainevahetus ja endokrinoloogia - PowerPoint PPT Presentation

ainevahetus ja endokrinoloogia l.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Ainevahetus ja endokrinoloogia PowerPoint Presentation
Ainevahetus ja endokrinoloogia

play fullscreen
1 / 50
Download Presentation
raymond-rosario
Views
Download Presentation

Ainevahetus ja endokrinoloogia

Presentation Transcript

  1. Ainevahetus ja endokrinoloogia Toivo Laks

  2. Ainevahetus • Ainevahetus - ensüümide (fermentide) poolt reguleeritud rakkude keemiline reaktsioon • Ainevahetuse aluseks, mis tagab rakkude kasvamise, paljunemise, talitluse ja apoptoosi, on rakkudevaheline kommunikatsioon • Rakud mõjutavad (kommunikatsioon) üksteist mediaatorite e. signaalainete e. hormoonide kaudu, mis toimivad retseptoritele (raku pinnal või raku sees) • Signaal närvikiudu pidi – neuraalne regulatsioon • Signaal rakkudevahelises ruumis või närvirakust lihas- või näärmerakku kehavedelike vahendusel – humoraalne regulatsioon (mediaatoriks on koehormoonid, vereringes - hormoonid)

  3. Hormoonid • Orgaanilised ühendid, mida teatud rakud eritavad minimaalses koguses vereringesse ja mis mõjutavad teiste teatud rakkude talitlust • Hormoone eritavatest rakkudest on moodustunud endokriinsed näärmed (elundid) (hüpofüüs, kilpnääre - KN, kõrvalkilpnääre, pankreas, neerupealised - NP) • Hormoone võivad eritada ka teised organid, kuid nende toime - lokaalne (magu, süda, neerud jm)

  4. Endokriinnäärmed

  5. Hormoonide toime • Oleneb 1. lahustuvusest – vesilahustuvad (katehoolamiinid) seonduvad retseptoriga raku pinnal – rasvlahustuvad (steroidid, prostaglandiinid) seonduvad retseptoriga raku sees, tsütoplasmas 2. keemilisest koostisest 3. retseptorite hulgast vastavas sihtorganis • Hormooni ühinemisel retseptoriga (iRNA ja ensüümide toimel) sünteesitakse tuumas spetsiifilisi valke • Tagasiside printsiip – positiivne: käivitunud mehhanism jätkab toimimist (hüübimine) – negatiivne: reaktsioon (hormoonitase) tasakaalustatakse (veresuhkru nivoo)

  6. Koehormoonid • Prostaglandiinid – eesnäärmest, põhjustavad kontraktsioone ja lõõgastumist • Tromboksaan – trombotsüütidest, põhjustab hüübimist. Tasakaalus prostatsükliiniga • Leukotriinid – vabanevad mitmetest rakkudest põletiku ja allergia korral, soodustavad veresoonte läbilaskvust

  7. Hüpotaalamus ja hüpofüüs • Hüpotaalamus on vaheaju osa, mille all paikneb 0.5 g kaaluv hüpofüüs • Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tegevust liberiinide ja statiinide kaudu • Hüpotaalamuse tegevust reguleerib närvisüsteem ja ringlevad hormoonid • Hüpofüüs (ees- ja tagasagar) eristab hormoone (~10), mis reguleerivad teiste organite tegevust – somatotropiin e. kasvuhormoon – türeotropiin soodustab kilpnäärmekoe talitlust – kortikotropiin soodustab NP koore talitlust – gonatropiin soodustab sugunäärmete talitlust – tagasagarast erituvad verre oksütotsiin ja vasopressiin, mis reguleerivad põhiliselt vedeliku bilanssi (saabuvad siia hüpotaalamusest)

  8. Neerupealised • Neerude peal rasvakihis, kaal u. 10 g • Kaks osa: koor ja säsi, mille ehitus ja talitlus on täiesti erinevad • Säsi on rikkaliku verevarustusega ja moodustunud sümpaatilistest närvikiududest ning eritab adrenaliini (nt. südamesageduse tõus, bronhide lõõgastumine) ja noradrenaliini (nt. veresoonte kontraktsioon) • Koor koosneb kolmest kihist, mis eritavad kortikosteroide, ja mida sünteesitakse kolesteroolist – glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute a/v – mineralokortikoidid – Na+/K+ (vedeliku) a/v – suguhormoonid (peam. meessuguhormoonid)

  9. Hüpotaalamus-hüpofüüs-neerupealis

  10. Steroidide biosüntees

  11. Kilpnääre • Paikneb eespool kõri, 2 sagarat, 20-40 g • Kude koosneb folliikulitest ühekihilise epiteeliga • Folliikulid sisaldavad hormoone - T4 ja T3, mis on seotud depoovormiks valgu türeoglobuliiniga • Türoksiin ja Trijoodtüroniin vabanevad vereringesse koos transportvalguga, kuid mõjutavad rakkude a/v-st vabas vormis • Kilpnäärme regulatsioon: Türeoliberiin (hüpotaalamus) → türeotropiin (hüpofüüs) → jood vereringest ja T4 ja T3 süntees kilpnäärmes • KN hormoonid toimivad vereringe-, hingamis-, seedeelunditele, samuti osaleb kilpnääre joodi ja kaltsiumi a/v-s (hormoon – kaltsitoniin)

  12. Kilpnäärme histoloogia

  13. Kõrvalkilpnääre • Kilpnäärme tagapinnal 4 väikest nääret (0.1 g) • Eritavad parathormooni (PTH), mis reguleerib Ca++ liikumist läbi rakumembraani lisades vere ja langetades luukoe Ca++ sisaldust • Samuti soodustab PTH Ca++ imendumist peensoolest D-vitamiini (NB! hormoon) aktiveerides. D-vitamiin tekib nahas UV kiirguse toimel. • D-vitamiini puudus → Ca++ imendumishäire → rahhiit lastel või osteomalaatsia täiskasvanutel • KKN alatalitlus (PTH↓): vere Ca++↓ → krambid • KKN ületalitlus (PTH↑): luuhõrenemine ja -murrud, uriiniteede kivid

  14. Pankreas kui endokriinne nääre • Endokriinset kude e. Langerhansi saari on 2-3 g (0.1-0.2 mm), milles on: -A-rakud, millest eritub Glükagoon, toime - --- Maksa glükogeen muudetakse glükoosiks - B-rakud, millest eritub Insuliin --- Insuliini eritust reguleerib peamiselt vere glükoosisisaldus (vähem glükagoon ning sümpaatilise närvisüsteemi ärritus) --- Insuliini toimel tungib glükoos rasva- ja lihasrakkudesse, tõhustub glükoosi deponeerumine glükogeeni ja rasvana ning glükoosi tarbimine lõhustusprotsessides --- Insuliin soodustab veel aminohapete siirdumist rakkudesse, valgusünteesi maksas, K+ transporti läbi rakumembraani

  15. Pankrease histoloogia

  16. Organismi homeostaasi regulatsioon (1) • Veetasakaal± 2,5 l – osmo- ja mahuretseptorid, ADH e. vasopresiin hüpotaalamusest, AT-II • Na+/K+ tasakaal (seotud veetasakaaluga), Na+ eritub 2-5 g ja K+ 1-3 g/ööp – mõjutavad Na+ ja K+ kontsentratsioonid, aldosteroon NPst, reniin→AT-II→aldosteroon, ANP (kojapeptiid) • Happe/alusetasakaal ja puhversüsteem – kuna ainevahetusproduktid (NB! vesinikioonid, CO2) muudavad happe/leelistasakaalu, siis organism püüab säilitada konstantse pH (7.4) puhver- ainetega (Hgb annab ära või seob H+ ioone). Häire puhver-süsteemis - atsidoos või alkaloos

  17. Organismi homeostaasi regulatsioon (2) • Energiatasakaal (glükoosi-, rasvade ja valgutasakaal) – nt. glükoositasakaalu mõjustavad: glükagoon, adrenaliin, piimhape, glükokortikoidid, türoksiin, kasvuhormoon, sümpaatiline närvisüsteem, insuliin • Termoregulatsioon (seotud energiatasakaaluga) • Ca++/P+ tasakaal • Teiste mineraalide (Fe++, Mg++,J-, Fl- jne) tasakaal

  18. Endokrinoloogilised haigused • Suhkurtõbi ehk diabetes mellitus • Kilpnäärme haigused - ületalitlus e. hüpertüreoos - alatalitlus e. hüpotüreoos - põletik e. türeoidiit - pahaloomulised kasvajad • Neerupealise haigused - ületalitlus e. hüperaldosteronism - alatalitlus e. hüpoaldosteronism - ületalitlus e. hüperkortitsism - alatalitlus e. hüpokortitsism - feokromotsütoom • Hüpofüüsi kasvajad

  19. Suhkurdiabeet (DM) • Krooniline ainevahetushäire insuliini suhtelise või absoluutse puudulikkusega • Sagenev, glükoosi tolerantsuse häire isegi üle 5% populatsioonist • Kaasneb organismi üldine kahjustus (veresoonte, närvisüsteemi, silmad) • Jaguneb: - I tüüp insulin dependent DM(IDDM) - II tüüp non insulin dependent DM (NIDDM) - sekundaarne DM (geneetiline ja geneetilistele haigustele kaasnev, pankrease haigused, teistele endokriinhaigustele kaasnev, ravimid, infektsioonid)

  20. I tüüpi diabeet • Beetarakkude destruktsioon → absoluutne insuliini defitsiit- 70-90% autoantikehade leid - immunoloogiline - idiopaatiline kahjustus - 20% kindel perekondlik soodumus • Algus noores eas • Kalduvus koomale • Ravi - insuliin

  21. II tüüpi diabeet • Häirunud insuliini sekretsioon (teke) • Insuliini puuduv toime e. resistentsus perifeerias – insuliiniretseptorite defekt, mis põhjustab häiret glükoosi kasutamises rakkudes → hüperinsulineemia; võimalik geneetiline häire • Võib kaasneda hüpertoonia, adipoossuse, hüperkolesteroleemiaga, so. nn. metaboolse sündroomiga (heaolu ühiskonna haigus) • Beetarakud kurnatakse välja • Aeglane algus, peale 40 eluaastat • Koomakalduvus väike • Tavaliselt tablettravi, harvem insuliin

  22. Kliiniline pilt • Üldsümptomid – väsimus, koormuse↓ • Hüperinsulineemia → näljatunne, higistamine • Hüperglükeemia → janu, uriinihulk↑, kehakaal↓ • Elektrolüütide ja vedelikuhäired → lihaste krambid, nägemishäired • Nahanähud – sügelemine, infektsioonid • Potentsihäired, tsüklihäired

  23. Tüsistused • Makroangiopaatia – suurte arterite kahjustus - AMI - ajuinfarkt - perifeerne ateroskleroos • Mikroangiopaatia – väikeste arterite kahjustus - glomeruloskleroos → nefropaatia mikroalbuminuuriaga ja hilisema KNP-ga - retinopaatia (mikroaneurüsmid, ödeem, veritsused → pimedus) - neuropaatia (10 a-ga tekib 50% haigetest) – sensomotoorne, vibratsioonitundlikkus↓, autonoomse NS häire (silent isheemia, südamesageduse kõikuvus väheneb), termoregulatsiooni häire, nn. diabeetiline jalg jm • Infektsioonid, rasvmaks, triglütseriidid↑, koomad

  24. Diagnoos • Kliiniline pilt ja tüsistused • Veresuhkru määramine > 7.0 mmol/l • GTT – glükoosi tolerantsuse test • Uriinianalüüs – glükosuuria ja mikroalbuminuuria • Glükohemoglobiin • Sekundaarse diabeedi kahtluse korral glükoosi ainevahetuse häiret põhjustava haiguse (seisundi) diagnostika

  25. Ravi • Alus – dieet • Kehalise aktiivsuse tõstmine, ka kehakaalu↓ • I tüüpi diabeet – insuliinravi (erineva toimeajaga) • II tüüpi diabeet - suukaudsed ravimid (mitu gr.) - glükoosi imendumise aeglustumine (£-glükosidaasi inhibiitor) - glükoosi imendumise aeglustumine, maksas glükoneogeneesi↓, glükoosi vastuvõtu suurenemine lihastes, söögiisu↓ (biguaniidid) - insuliini sekretsiooni↑ (sulfonüüluurea) - glitasoonid - kombinatsioonravi (sh. insuliin) • Katsetusel meetodid: inhaleeritav insuliin, kunstlik endokriinne pankreas ja insuliinipump (minikompuutersüsteem, mis reageerib glükoosi tasemele vereseerumis)

  26. Insuliinravi tüsistused • Hüpoglükeemiline kooma • Lipodüstroofia • Infektsioonid • Insuliinravi resistentsus • Diabeedi dekompenseerumine

  27. Diabeetiline kooma • Põhjus – insuliinivaegus – diagnoosimata diabeedi ilmnemine – vead insuliini doseerimisel, ebapiisav annus – infektsioonid jm haigused, mis nõuavad suuremaid doose – ravimid (glükokortikoidid, diureetikumid) • Patogenees (lihtsustatult): 1. hüperglükeemia → osmolaarsus↑ → rakusisese vedeliku defitsiit → teadvusehäired 2. paralleelselt: lipolüüs → ketoained↑ → atsidoos → rakuvälise vedeliku defitsiit → hüpovoleemia → neerukahjustus ja shokk

  28. Diabeetilise prekooma → kooma sümptomid • Areng aeglane: • Isutus, iiveldamine, oksendamine • Ülemäärane janu, polüuuria • Nõrkus, väsimus, jõuetus • Hingamise sageduse↑, tahhükardia (prekooma) ↓ • Oligo-anuuria, kõõlusrefleksid↓, lihased lõdvad • Kuiv nahk • Sügav hingamine, atsetooni lõhn • Vererõhu langus • Teadvusetus (kooma)

  29. Diabeetilise kooma diagnostika ja ravi • kliiniline pilt • veresuhkur↑↑, hüperosmolaarne, Na+↑, atsidoos • ketonuuria • Ravi: intensiivravivõtted, elektrolüüdid, vedelik, atsidoosi likvideerimine, insuliin • NB! Eristada hüpoglükeemilisest koomast – insuliini üledoseerimine, alkohol. Kulg kiire, nahk kuiv, veresuhkur madal, ravi - glükoos

  30. Kilpnäärme ületalitlus e. hüpertüreoos e.türeotoksikoos e. Basedowi e. Gravesi tõbi • Põhjused: - immuunogeenne > 60% juhtudest. Eeldab geneetilist eelsoodumust - eksogeense joodi manustamisejärgne - kaasnev teiste KN haigustega (vähk, türeoidiit) • Patogeneesi aluseks on KN hormoonide (T3, T4) toime perifeerias • Kliiniliselt esineb erinevaid vorme kas struuma e. hõõtsikuga (sõlmeline, difuusne) või ilma struumata

  31. Hüpertüreoosi üldsümptomid • Struuma • Rahutus, värin • Siinustahhükardia, ekstrasüstolid, kodade virvendus • Vererõhu tõus • Kaalulangus • Soe, niiske nahk • Kõhulahtisus • Oftalmopaatia (Basedowi tõbi) • Türeotoksiline kriis: tahhükardia, palavik, äge rahutus, oksendamine ja kõhulahtisus, lihasnõrkus, teadvusehäired, kooma Põhjused: KN hormoonide vabanemine

  32. Oftalmopaatia

  33. Hüpertüreoosi diagnoosimine • Anamnees • Kliiniline pilt (tahhükardia, rütmihäired – kodade virvendus!) • TSH↓, T3↑, T4↑ • Sonograafia (struuma, sõlmed) • Stsintigraafia – radionukleiidi ladestumine

  34. Hüpertüreoosi ravi • Türeostaatiline ravi – blokeeritakse KN hormoonide süntees, toime saabub 6-8 nädala pärast. Tahhükardia korral lisaks ß-blokaatorid • Kirurgiline ravi – KN funktsioon eelnevalt türeostaatikumidega normaliseerida. Näidustus suur struuma • Radiojoodravi – eelneb ja järgneb ravi türeostaatikumidega. Näidustus: immuunogeenne hüpertüreoos, väike struuma, hüpertüreoosi retsidiiv • Kõikide meetodite võimalik tüsistus: hüpotüreoos • Kriisi ravi: Hormoonisünteesi pärssimine, vedelik, ß-blokaator, glükokortikoidid, rahustid

  35. Kilpnäärme alatalitlus e. hüpotüreoos • Kaasasündinud – kasvupeetus, kretinism • Omandatud – sagedaim türeoidiidi, hüpertüreoosi ravi tagajärg • Kliinik – aeglus, kuiv kare nahk, murduvad juuksed, kõhukinnisus, müksodeem – turse, bradükardia, südamepuudulikkus, varane ateroskleroosi areng, külmatunne, depressioon • Diagnoos - TSH↑, T3↓, T4↓, kolesterool↑, sonograafia • Ravi - türoksiin

  36. Türeoidiit • Äge – harva, infektsioon, kiiritus. Valu, turse, palavik. Antibakterialne ravi • Alaäge – harva, halb enesetunne, KN valulik. SR ja CRP↑. Diagnoos – sonograafia, biopsia. Ravi – vajadusel kortikoidid. Tavaliselt paraneb ise • Krooniline – Hasimoto autoimmuunne põletik. Kulg aeglane ja varjatud ning võib põhjustada hüpotüreoosi. Diagnoos: TPO-ak, TG-ak, KN hormoonid, sonograafia, biopsia. Ravi – hüpotüreoosi ravi, kortikoidid • Krooniline erivorm - ravimist amiodaroon (kordaroon) – kas hüpotüreoos või hüpertüreoos

  37. KN pahaloomulised kasvajad • Sagedaim endokriinne pahaloomuline kasvaja • Põhjus: geneetiline soodumus, ioniseeriv kiirgus • Histoloogiliselt – erinevad rakud ja tüübid • Võib esineda koos nt. feokromotsütoomiga • Anamnees: kaela piirkonna kiiritus, üldine kiiritus • Kliiniline pilt: tiheda konsistentsiga sõlmed, struuma, suurenenud lümfisõlmed, kähe hääl, vilistav hingamine, venoosne pais • Diagnostika: sonograafial kajavaene sõlm, biopsia, KT ja MRT, kopsuRö – metastaasid • Ravi: kirurgia + kiiritus + KN hormoon • Järelkontroll: metastaaside arengu jälgimiseks kogu keha stsintigraafia

  38. Hüperaldosteronism • Põhjused: - primaarne e. Conni sündroom - NP aldosterooni produtseeriv adenoom, hüperplaasia, vähk harva - sekundaarne – RAS aktivatsioon neeruarteri stenoosist, reniini produtseeriv tuumor, hüpertensioon, erineval põhjusel tursed • Kliiniline pilt: 1. hüpertoonia 2. hüpokalieemia (lihasnõrkus, kõhukinnisus, EKG muutused), polüuuria, metaboolne alkaloos paresteesiatega • Diagnoosimine: 1. kliinik (hüpertoonia) 2. Veres: K+↓ (uriinis↑), Na+↑, aldosteroon↑, reniin↓ 3. aldosteroon eraldi kummaski NP-s 4. piltdiagnostika: CT, MRT, sonograafia • Ravi: 1. kirurgia 2. AH preparaadid (AT-IIA)

  39. Hüpoaldosteronism • Põhjused: - primaarne e. reniini↑, nt. Addisoni tõbi, defektne aldosterooni süntees - sekundaarne e. reniin↓: nt. diabeedihaigetel, ravimite toimel (mineralokortikoidid, hepariin, ACE-inhibiitorid) • Kliiniline pilt: püsiv hüpotoonia • Vereanalüüs: Na+↓, K+↑, atsidoos • Ravi: mineralokortikoidid, elektrolüüdid

  40. Hüperkortitsism • Eksogeenne e. jatrogeenne Cushingi sündroom, sageli, glükokortikoidide pikaaegne kasutamine • Endogeenne, sõltub AKTHst → NP hüperplaasia - tsentraalne e. Cushingi tõbi, tingitud hüpofüüsi adenoomist (või hüpotalaamiline ületalitlus) - ektoopiline e. paraneoplastiline AKTH produktsioon (kopsuvähk, kartsinoid) - alkoholi liigtarbimine (pöörduv) • Endogeenne e. primaarne, AKTHst mittesõltuv – NP adenoom või düsplaasia

  41. Hüperkortitsismi sümptomid • Rasva ümberpaigutumine kehatüvele, lai nägu • Osteoporoos ja luuvalud • Valgu ainevahetuse häire – müopaatia lihasnõrkuse, -kõhetuse ja adünaamiaga • Süsivesikute a/v häire – diabeetiline seisund • Er, Lk, Tr↑ ning eosinofiilid ja lümfotsüüdid↓ • Hüpertensioon (80-90%) • Naha mädapõletikud • Striad • Naistel tsüklihäired, karvakasv • Psüühikahäired

  42. Cushingi sündroomi habitus

  43. Hüperkortitsismi diagnoos ja ravi • Diagnoos: 1. kliiniline pilt 2. provokatsiooni- ja supressioonitestid 3. lokalisatsioonidiagnostika (CT, MRT, kolju-Rö, angiograafia, sonograafia, stsintigraafia) • Ravi: - NP tuumor – adrenelektoomia + steroid - hüpofüüsi adenoom – kirurgiline eemaldamine või kiiritamine - opereerimatu kasvaja - tsütostaatikumid

  44. Hüperkortitsismi kompuuterdiagnostika

  45. Hüpokortitsism • Esmane – AKTH tõusnud (Addisoni tõbi, autoimmuunadrenaliit, vähi metastaasid, Tbk, NP hüpo- ja aplaasia, äge NP hemorraagia) • Sekundaarne – AKTH langenud (hüpofüüsi või hüpotaalamuse puudulikkus, kortikoidravi) • Addisoni tõve kliinik: tekib kui 90% NPst on kahjustunud, 1. nõrkus ja kiire väsimine, 2. naha ja limaskestade pigmentatsioon, 3. kaalulangus, 4. hüpotoonia, dekompenseerumisel: Addisoni kriis (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, madal → kõrge temperatuur, kooma) • Diagnoos: Na+↓, K+↑, kortisool↓, AKTH, piltdgn • Ravi: glüko- ja mineralokortikoidid, elektrolüüdid

  46. Feokromotsütoom • Katehoolamiine (adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin) produtseeriv NP säsi hea- või pahaloomuline tuumor (väljaspool NPst paiknev tuumor – paraganglioom) • Kliinik: 1. paroksüsmaalne või püsiv raskekujuline hüpertensioon, 2. hoo ajal higistamine, südamepekslemine, värin, peavalu, 3. kahvatu nahk, 4. hüperglükeemia • Diagnoosimine: 1. katehoolamiinide ja nende metaboliitide määramine veres, uriinis ja neerupealise veenides, 2. provokatsioonitestid - harva, 3. piltdiagnostika – CT, MRT, sonograafia, stsintigraafia, nefroangiograafia • Ravi: 1. kirurgiline, 2. kemo- ja kiiritusravi metastaaside korral, 3. £- ja ß-blokaatorid

  47. Hüpofüüsi tuumorid • Endokriinselt mitteaktiivsed – adenoomid, tsüstid, metastaasid jne – Kliinik: 1. hüpofüüsi eessagara puudulikkus (nt. KN, NP puudulikkus jne), 2. magediabeet, 3. nägemishäired olenevalt lokalisatsioonist, 4. peavalu, 5. neuroloogilised ärajäämanähud – Diagnostika: 1. endokrinoloogiline ja 2. piltdiagnostika, 3. oftalmoloogiline diagnoos – Ravi: 1. kirurgia, 2. kiiritusravi, 3. asendusravi • Endokriinselt aktiivsed – prolaktinoom (M/N 1:5): adenoom produtseerib prolaktiini→tsüklihäired; ravi – dopamiiniantag. – somatotroopne adenoom → hüperpituitarism (gigantism, akromegaalia, hüpertoonia jne); ravi – kirurgia, kiiritus, hormooni sekretsiooni↓

  48. Hüpofüüsi adenoom

  49. Hüpofüsaarne gigantism ja akromegaalia

  50. Hüpofüüsi tuumori ravi